Artikkel avaldati 5. augustil 2025 Postimehes

Eesti riigile kuuluv elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur Elering esitas juulis konkurentsiametile taotluse elektri baastariifide tõstmiseks ligi 37,6 protsenti, millega kasvaks tarbijate võrguühenduse kulu keskmisele väiksemas korteris elavale inimesele keskmiselt ligi 1,6 eurot kuus. Kas pole sellel pressiteate lausel kena kõla? Keskmiselt, keskmisele korterile, keskmiselt tõuseb vaid…?

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnade kohaselt on «arvestades sisendhindade kasvu, muutunud geopoliitilist olukorda ning taastuvenergia osakaalu suurenemist, võrgutasude muutus vältimatu». Eleringi meediale saadetud pressiteates tõdetakse, et kui viimase kümne aastaga on tarbijahinnaindeks kasvanud 56 ja ehitushinnad 46 protsenti, siis Eleringi võrgutasu on püsinud 2013. aastast samal tasemel.

Samas ei tohi unustada, et 2024. aasta lõpetas Elering 20 miljoni euro suuruse kasumiga, millest valitsus võttis dividendina välja lõviosa ehk 16 miljonit eurot. 2023. aastal olid vastavad näitajad 28 miljonit eurot ja 13,5 miljonit eurot, 2022. aastal 17,4 miljonit, dividende ei võetud. Nagu näha, ei ole kasum selles ettevõttes juhuslik, vaid süsteemne nähtus. Seega pirakad rahahunnikud suunati musta auku, mida tunneme tegevuspõhise riigieelarve nime all. Ehk raha, mida vajatakse võrgu uuendamiseks ja hoolduseks, on läinud, tsiteerides eelmist Reformierakonna rahandusministrit, «igale poole». Investeerimisvajadusest tehakse juttu üksnes siis, kui tekib himu hindu tõsta. Igakordse majandusaasta lõpus ei rutta Elering miskipärast pressiteateid tegema ja ennast õnnitlema järjekordse priske kasumi puhul.

Iseenesest – mis see keskmiste inimeste, keskmiste korterite, keskmistele arvetele lisanduv 1,6 eurot siis nii väga ära ei ole? Umbes sama suurus, mis ühe lihtkirja saatmine või laupäevase ajalehe ostmine. Just elasime koos üle nii automaksu kehtestamise kui käibemaksu tõusu. Mis te keskmised inimesed virisete, küsib valitsus, kes ennast aga keskpäraseks ei pea.

Üle 130 miljoni dividende

Probleem on aga tegelikkuses hoopis suurem. Heaks näiteks on kasvõi Elektrilevi reaktsioon, kes andis kohe teada, et Eleringi hinnatõus mõjutab ka Elektrilevi tegevust ning lisanduvate kulude maksumus soovitakse omakorda edasi delegeerida elektritarbijatele. Arusaadav, kuhu mujale seda kulu ikka edasi teha? Ikka keskmisele tarbijale keset pead ja rahakotti!

Siinkohal on hea meenutada, et tänavune riigieelarve nägi riigile kuuluvate äriühingute dividendituludena ette 130,2 miljonit eurot, kuid valitsuse sõnul ületas tegelik summa prognoosi tänu nelja ettevõtte heale majandustulemusele. Näiteks Eesti Loto kasum ületas ootusi poole miljoni euro võrra ning Lennuliiklusteeninduse ASi esialgne kasum oli 4,5 miljonit eurot suurem kui prognoositud.

Suurim dividendimakse tuli riigieelarvesse Riigi Kinnisvara ASilt (51,9 miljonit eurot), Eesti Energia maksis dividende 34 miljonit eurot ning Tallinna Sadam 19,2 miljonit eurot, millest 12,9 miljonit laekub riigieelarvesse (Tallinna Sadama puhul tasub ära märkida, et 2/3 ettevõttest kuulub riigile). Hinnatõusuks (vabandust – «investeeringuteks»!) raha küsiv Elering maksis 15,7 miljonit eurot, Eesti Loto ligi 10 miljonit eurot, Lennuliiklusteeninduse AS 4,5 miljonit eurot, Tallinna Lennujaam 4,4 miljonit eurot ning Keskkonnauuringute Keskus 25 000 eurot. KredEx Krediidikindlustus maksis dividende 365 025 eurot, millest 243 350 eurot laekub riigile.

Riiklik monopol ruulib

Siinkohal võiks ju rõõmustada ja kiita – riigile kuuluvatel ettevõtetel läheb ju lausa nii hästi, et kasumit saab rõõmsalt ja muret tundmata välja võtta. Kui siin poleks ühte suurt «aga» – nimelt on need ettevõtted oma tegevusvaldkonnas monopoolses seisundis ning riigifirmade kasum pole reeglina midagi muud, kui meie tavainimese kohustuslik väljaminek. Siia juurde võiks ju küsida, et kui kasum läheb riigieelarvesse ja seega justkui inimeste käsutusse, siis milleks nuriseda?

Paraku on tegemist varjatud maksukoormusega ning rahaga, mida praegused valitsejad ei hinda: kui näiteks käibemaksu, tulumaksu või sotsiaalmaksuga mängimine tekitab ühiskonnas alati teatud tormi, siis riigiettevõtete dividende võetakse kui kergelt «maast leitud» boonust. Ometigi on nendel mõju nii ettevõtte tegevusele, tarbija arvele ning laiemalt elanikkonna toimetulekule ja ettevõtete konkurentsivõimele. Kokkuvõttes aga majandusele tervikuna. Iga lapski saab aru, et äriühingu vorm on neile monopoolsetele moodustistele antud üksnes administreerimise mugavuse pärast. Õigupoolest on tegemist riikliku poliitika tööriistadega, mis ärisektoris teiste turuosalistega võrdsel alusel ei konkureeri.

Eleringi hinnatõus ja sellega seonduv tarbija maksukoormuse kasv ilmestavad just seetõttu hästi meie valitsuse suhtumist, kus avaliku sektori ettevõtteid juhitakse varjatud makse ehk dividende eelistavas võtmes ning kus uued koormised lajatatakse, käsi laiutades, tavakodanikule.

Elukalliduse kiirendi

Sotsiaalmeedias kõvatamise asemel peaksid nii minister Ligi, minister Sutt kui peaminister Michal hoopis tõsiselt arutama, kas investeeringuid peab eraldi lisakuluna kaasfinantseerima tarbija kui klient või oleks riigil kui omanikul hoopis mõistlikum praeguses olukorras dividende mitte välja võtta. Vaadeldes dividendide suurust, viimati hoopis alandada elektri erinevaid lisatasusid, sest see on absoluutselt kõigile äridele mõju avaldav sisendhind.

Praeguses poliitilises diskussioonis ei peaks domineerima arutlus hindade tehnilise kujunemine üle, vaid laiem küsimus: kas riigiettevõtete kasumid tuleks reinvesteerida süsteemi tugevdamiseks või kasutada ära riigieelarve aukude lappimisel?

Kuigi pealtnäha tundub riigile kuuluvate ettevõtete hinnatõus pidevat elukalliduse tõuse arvestades tavapärane ja paratamatu, toimib riigi omanduses olevate ja strateegilist tähtsust omavate äriühingute teenuste hindade tõstmine paraku elukalliduse tõusu ja seega inflatsiooni kiirendina.

Seega võib nii Eleringi, Elektrilevi kui teiste riigiettevõtete hinnatõus nende kui vormiliselt äriühingute kitsas vaates olla ju põhjendatud, kuid selle valguses tuleb näha ka suurt pilti. See pole aga ilus.