Ilmunud Postimehes 6. veebruaril 2024

Meil peab säilima piiskop Platonile sarnaselt meelekindlust, ütlemaks julgelt ja selgelt «Ei» Eugeni edasisele viibimisele ja kirikupea rolli jätkamisele Eestis, kirjutab Ahti Kallikorm, AS Confido nõukogu liige (Isamaa).

6. veebruariks on Eesti riik andnud tähtaja, mil Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhil, metropoliit Eugenil, elamisluba Eestis lõpeb, sest tema tegevus on Eestile julgeolekuoht.

See on paras hetk, et meenutada esimest Eesti õigeusu piiskoppi Platonit, kes on ka esimene ristiusu pühakuks kuulutatud eestlane üldse. Platoni tapsid enamlased Vabadussõja ajal.Kes ta oli?

Paul Kulbusch, kirikunimega Platon, pühitseti Eesti õigeusu piiskopiks 13. jaanuaril 1918 Tallinnas. Kaks kuud hiljem okupeerisid Saksa väed Eesti. Sellistes tingimustes koguduste teenimine polnud kaugeltki kerge ettevõtmine, ometigi suutis piiskop Platon üheainsa suve jooksul külastada enamusi Eesti õigeusu kogudusi.

1918. aasta kevadel saabus piiskop Tartusse kirikujuhi tööd tegema. Sakslaste ja venelaste vastutegutsemise tõttu oli see vägagi keeruline. Nii saatsid venelased kaebuse Moskvasse, et Platon kasutab Eesti sinimustvalgeid rahvusvärve ja kutsub rahvast üles alluma Eesti Ajutisele Valitsusele. Enamlased olid ägedalt selle vastu, et eestlastele oma piiskopkond anda, sest seni oli Eesti kuulunud Riia, suuresti venelaste juhitud piiskopkonna alluvusse.

Platon rõhutas, et Eesti rahvast saab ainult puhta jõu läbi alistada, aga osalejad teenivad kirikut ja oma kogudusi ning isegi kui neid peaks ootama väljasaatmine või surm, ei tohi alla anda.

21. detsembril 1918. vallutas Punaarmee Tartu, mis valmistus sellest hoolimata pidama tavakohaseid jõule. Need ka peeti, aga juba 29. detsembril keelasid enamlased linnas usutalituste pidamise. Vana-aastaõhtul Tartu Peetri kirikus peetud esimesel kommunistlikul teenistusel mängiti orelil «Marseljeesi» ja kantslisse roninud «haridusminister» Artur Vallner teatas, et kõik, mis sellest kantslist enne on öeldud, oli vale.Kirikute koostöö

Sellises olukorras otsustasid õigeusu, protestandi, katoliku ja juudi vaimulikud koos tegutseda. Moodustati delegatsioon, et pidada koosolek haiglavoodis viibiva piiskop Platoni juures. Platon rõhutas, et Eesti rahvast saab ainult puhta jõu läbi alistada, aga osalejad teenivad kirikut ja oma kogudusi ning isegi kui neid peaks ootama väljasaatmine või surm, ei tohi alla anda.

2. jaanuaril 1919 vangistasidki enamlased piiskopi koos ülemdiakon Doriniga ja algas tema 12-päevane vangipõli, mis lõppes märtrisurmaga. Platon eitas kõiki süüdistusi ja keeldus ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast. Ta viidi Krediidipanga keldrisse, mida enamlased vanglana kasutasid ja sunniti muu hulgas paljaste kätega väljakäiku puhastama. 14. jaanuari hommikul kell 10 kutsus komissar Platoni välja ja kõlasid lasud. Tema järel tapeti Eesti Töörahva Kommuuni Tartumaa kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni korraldusel ka ülempreestrid Mihhail Bleive ja Nikolai Bežanitski.

Platoni mälestus

Platon ehk kodanikunimega Pavel (Paul) Kulbusch sündis Pärnumaal Pootsi külas 1869. aastal. Ta oli esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop ja tema mälestust hoidsid üleval Nõukogude okupatsiooni eest Läände pagenud õigeusklikud. 2000. aastal kuulutasid nii Vene Õigeusu Kirik kui Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat Platoni pühakuks.

Sellist meelekindlust tuli sõjajärgsetel Nõukogude okupatsiooni aastatel Eestis, aga ka Lätis ja mujal NSVLis harva ette. Vastupidi, KGB asus massiliselt värbama kirikuõpetajaid ja usutegelasi. Väidetavalt olid 1980-ndateks aastateks tähelepanuväärne osa vaimulikke KGB kaastöölised või informaatorid.

Kui Eestist viidi suur osa KGB isikutoimikuid välja, siis Lätis ja Leedus jäid need kohale. Nende seast on leitud Aleksander Kudrjashovi, agendinimega «Lugeja» isikukaart, kes on Riia ja kogu Läti Moskva patriarhaadi metropoliit. Täpselt nii, nagu Eugeni Eestis. Värvatud KGB poolt aastal 1982.

Samamoodi on välja tulnud teine Moskva patriarhaadi tegelane Ivan Miroljubov, agendinimega «Anatoli», kes tegutseb Moskva patriarhaadi välissuhete koordinaatorina ja värvati KGB poolt 1981. aastal. Mõlema toimikutele on avalikkuse tähelepanu juhtinud Andrei Smetanenko, kuigi hetkel käigupealt nende autentsust kontrollida pole võimalik.Milleks vaadelda kõrvuti märter Platonit ja kagebiite «Lugejat» ja «Anatolit»?

6. veebruariks piiskop Eugenile Eestist lahkumiseks antud tähtaeg annab selget tunnistust, et meie ametivõimud on jõudnud ühesele arusaamisele, et Moskva Patriarhaat ja õigeusu kirik on Vene kuritegeliku režiimi käepikendus Eestis, eesotsas sõjaõhutajast ja ukrainlaste tapmise õigustajast patriarh Kirilliga. Naiivne oleks arvata, et Eugeni võtab Venemaa sõja osas teistsuguseid hoiakuid kui tema Moskva Patriarhaadi ülemused. See oleks vastuolus kirikliku hierarhiaga ja kiriku ametlikud seisukohad sõnastab patriarh. Ei ole kuulda olnud, et Eugeni oma natshalniku Kirilli ja sõjakurjategija Putini hukka oleks mõistnud. Pigem vastupidi.

Raskes olukorras patune hakkab vastu rapsima. Nii on ka Eugeni kaevanud Siseministeeriumi otsuse kohtusse, väites, et ainult vene kiriku sinod saab teda ametist vabastada. Seda hiljuti kogunenud kirikukogu ka usinalt üle kinnitas ja palus pikendada piiskopi elamisluba. Lõpuks teatas Eugeni, et isegi kui ta peaks Eestist lahkuma, jääb ta meie Moskva patriarhaadi vene õigeusu kiriku juhiks eksiilis. Seega ei anna KGB/FSB mitte midagi käest, mille nad ideoloogilise võitluse tandrilt on endile haaranud.

Meil aga peab säilima piiskop Platonile sarnaselt meelekindlust, ütlemaks julgelt ja selgelt «Ei» Eugeni edasisele viibimisele ja kirikupea rolli jätkamisele Eestis.