Rubriik: Uncategorized


  • EMO-de koormust patsiendi hurjutamisega ei vähenda

    Haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) koormus on pakkunud kõneainet aastaid – eks me ju kõik tea kedagi, kes EMO-s tunde ootama pidi. Samas ei saa pikad ootejärjekorrad kuidagi tulla üllatusena, sest tervise arengu instituudi (TAI) andmetel pöördus tunamullu ehk 2024. aastal erakorralist abi saama üle Eesti 507 075 inimest, mis teeb keskmiselt 1386 inimest ööpäevas,…

  • Realiseerime Euroopa potentsiaali – peame looma ühise armee ja korraliku tuumaheidutuse 

    Viimasel ajal pakub aina enam kõneainet pakkunud nii Ameerika Ühendriikide tegevus kui see, mida see NATO-le ja lääneriikidele tervikuna kaasa võib tuua. On neid, kes (ilmselt soovmõtlemisest ajendatuna) toimuvas suurt probleemi ei näe, kuid on ka neid, kes kohe tõttavad Euroopat, sealhulgas meid, maha kandma. Näiteks leidis üks euroskeptiline riigikogu liige aasta alguses ilmunud välispoliitikat…

  • Tuleb välja, et ühistranspordi eesmärk polegi enam sihtkohta jõuda

    Uudisteportaalid andsid teada, et 8. jaanuaril olevat regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras (Eesti 200) esitlenud valitsusele ühistranspordireformi kava, mis peaks tooma regioonide ja ühistranspordiliikideülese ühispileti. Reformi puhul on ministeeriumi kavas pidurdada nii kulude kasvu kui kasvatada sõitjate omaosalust. Ehk teisisõnu: kui siiani on pensionärid ja lapsed sõitnud tasuta, siis tulevikus antakse lasterikastele peredele ja pensionäridele…

  • Uuringud näitavad, et rong on kallis lõbu

    Kunagi öeldi, et Eestile on kombeks üks president korraga. Kinnisideede kohta võib laias laastus öelda sama, sest soov roheutoopiat ehitada on muutunud meie otsustajate kandvaimaks ideeks. Eriti kõvasti on „rohepöörajatel“ hambus just transport: kehtestatud on automaks, välja on hõigatud jabur ja järgmise nelja aasta jooksul ligi sada miljonit eurot neelav jalgrattastrateegia ning ühistransporti arendades on…

  • Kui ajakirjanikust saab jumal, tuleb leida uus töö

    BBC skandaal peaks murelikuks tegema iga kodaniku, kes maailmas toimuva vastu huvi tunneb. Esiteks tekitab see küsimuse, keda-mida üldse allikana usaldada, teiseks paneb aga küsima, kui vaba on meie enda meedia kallutatusest. Novembri alguses avaldatud endise ajakirjaniku ning hiljutise BBC toimetusjuhiste ja standardite nõukogu sõltumatu nõuniku Michael Prescotti raport oli valus lugemine. Prescott tõi välja,…

  • Kuidas saaks Tallinnast tõeliselt elamisväärne linn?

    Viimastel aastatel on Tallinna juhtimine muutunud üha tsentraliseeritumaks – linnaametid on saanud juurde ülesandeid ja rahastust, samas on linnaosavalitsuste roll jäänud pigem sümboolseks ja mikrohalduslikuks, mitte sisuliseks. Ja kuigi juhtimismugavuse seisukohalt on ametitesse koondatud teenustes oma loogika, siis linnakodaniku jaoks on see tähendanud probleemilahendajate kaugenemist, sest linnaosade elanikud ootavad otsuseid ja lahendusi just oma linnaosa…

  • Millal kaob vaht riigi rahakotist?

    Riigieelarvet lugedes on paslik mõtiskleda, kas me eelarvet ja maksukoormust plaanides ikka päris täpselt teame, palju meil eelarves raha on ning kui palju sinna juurde on tarvis. See, et hoolimata õiguskantsleri, riigikontrolli ja kõigi mõtlevate inimeste kriitikast ikka klammerdutakse jampsliku eelarveformaadi külge, näitab, et tegu ei ole ühekordse tööõnnetuse, vaid tahtliku hämamisega. Eelarve seletuskirja järgi…

  • Järjekordne totalitaarse jälgimisühiskonna ettekuulutaja

    Aritkkel ilmus Postimehes 21. septembril 2025 Liiklusohutusprogramm 2026–2035 (LOP35) on paberil ilus – dokumendis on välja toodud nii soov säästa inimelusid kui viited Euroopa sarnastele eesmärkidele. Kui selles poleks mitut kohe eriti suurt AGA. Nimelt on LOP35 praktikas järgmine samm jälgimisühiskonna normaliseerimisel, kus «ohutus» muutub universaalseks ettekäändeks laiendada järelevalvet, koguda üha rohkem andmeid ja lihvida…

  • Elektrilevi otsatule isule tuleb pidurit panna

    Artikkel ilmus 15. septembril 2025 Postimehes Kõigi ja kõige kallal valimatult kärkiv rahandusminister Jürgen Ligi ütles 3. septembril peetud Elektrilevi konverentsil, et elektri hinnast rääkida on «lame» ning «odav hind on ühiskondlikult odav eesmärk». Ülbus ja elukaugus on ilmselt need kangid, millega Archimedes tahtis liigutada maakera. Siinkohal tuleb vaid ohates tõdeda, et Jürgen Ligi, kes…

  • Riigiettevõtete dividendid on varjatud maks elanikkonnale

    Artikkel avaldati 5. augustil 2025 Postimehes Eesti riigile kuuluv elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur Elering esitas juulis konkurentsiametile taotluse elektri baastariifide tõstmiseks ligi 37,6 protsenti, millega kasvaks tarbijate võrguühenduse kulu keskmisele väiksemas korteris elavale inimesele keskmiselt ligi 1,6 eurot kuus. Kas pole sellel pressiteate lausel kena kõla? Keskmiselt, keskmisele korterile, keskmiselt tõuseb vaid…? Eleringi juhatuse esimehe Kalle…