Avaldatud Postimehes 8. märtsil 2024

Konkurentsiametile teeb tuska, et korralikult renoveeritud majad kasutavad kaugkütte abi toasoojuse tagamiseks vaid päris külmadel talvekuudel, soojemal ajal saadakse ilma tsentraalkatlamaja abita hakkama. Seda võimaldab lisaks majade soojustamisele uudsete küttelahenduste kasutamine, milleks on näiteks õhk- ja maapumbad või päikesepaneelid.

Samas peavad küttetootjad ikkagi tagama torustike ja küttesüsteemide korrasolu, see aga panevat liigselt suure koormuse neile korteriomanikele, kes elavad renoveerimata majades.

Konkurentsiameti jaoks on soojatootjatele endise püsiva kasumi tagamine prioriteet

Loe ja imesta! Esiteks – oleme nüüd jõudnud olukorda, kus konkurentsi järelevalvalveks loodud amet on asunud seadusi kirjutama, võttes endale nii ministeeriumi pädevuse kui seaduslooja elik Riigikogu töö. Teiseks – konkurentsiameti eesmärk ei tundu enam olevat tarbijatele ehk meile, korteriomanikele, parima ja soodsaima küttehinna tagamine hinnakontrolli abil, vaid ameti esmane ja suurim mure on hoopis soojatootjatele endise püsiva kasumi tagamine.

Maailmas pole paremat ärimudelit kui see, kui toru või traadi kaudu on sinu kodu tootja külge aheldatud tarbima kas toasooja, vett või elektrit. Mida enam maju seal toru otsas ripub, seda kindlamalt jookseb raha monopoolse ettevõtte pangaarvele. Konkurentsiamet küll peab kooskõlastama soojahinna tõusud, kuid on seda pea alati, väheste eranditega ka teinud ja kasumist ei pea seetõttu küll ükski monopoolses seisus ettevõtja suud puhtaks pühkima.

Konkurentsiamet näeb, et mõistlik on kaugküttes rakendada püsitasu, sest keegi peab tasuma majja tulevate torude töökorras hoidmise eest.

Soojatootjaid häirib see osa majadest, mis on end ära soojustanud ja lisanud ka päikesepaneelid – ikka selleks, et vähendada sooja – ning seeläbi ka rahakulu. Olukorras, kus rohepöörde deklaratiivsed sõnumid nõuavad meilt toiduraiskamise vähendamist, autoga sõitmise unustamist ning isegi telefonist kassi-koerafotode kustutamist (digiprügi on ju ka prügi), kuuleme aga oma suureks imestuseks, kuidas konkurentsiameti arvates olla mitterenoveeritud korteriühistute jaoks ülekohtune see, et nemad peavad aastaringi kütte eest tasuma (loe: õue kütma). Samas kui renoveeritud majad vajavad lisakütet vaid külmatippude saabudes. Elava näitena tõi konkurentsiamet mängu Narva ja kogu Ida-Virumaa, kus ongi väga vähe renoveeritud maju. Ei tea küll, miks see nii on…

Aga jätame need renoveeritud majad ja vaatame uusarendusi. Absoluutne enamus pürib energiaklassi A või vähemasti B elamuid rajama. Kui ostate A-energiklassi majja korteri, on pangas juba ootamas teid täiesti teine, ehk siis tuntavalt väiksema marginaaliga kodulaenu pakkumine. Te ostate uue kodu Tartus, Tallinnas täna umbes 3200 – 4000€ m2 eest ja arvestate päris väikeste püsikuludega küttele. See kõik tasub end ära 20-25 aasta perspektiivis. Kohe võite selle kõik unustada, sest püsitasuga saate samad sooja arved, mis tulevad kaasa Tallinnas Koplis või Tiigi tänavas Tartus asuva renoveerimata hruštšovka korteriga.

Konkurentsiamet näeb, et mõistlik on kaugküttes rakendada püsitasu, sest keegi peab tasuma majja tulevate torude töökorras hoidmise eest. See on umbes samasugune loogika nagu rahandusministeeriumi esindaja olla ühel ümarlaual öelnud kütuseaktsiisi laekumise kohta: kui inimesed tõepoolest hakkavad tulevikus eelistama ökonoomsemaid sõidukeid ja seetõttu hakkab ka kütuseaktsiisi vähem laekuma, tõstetakse selle kompenseerimiseks lihtsalt automaksu – kasiinomaailmast tuttavat väljendit kasutades saame vaid tõdeda, et maja peab võitma. Maksku mis maksab.

Huvitav muidugi, et konkurentsiamet ei pea vajalikuks muuta soojatootjate endi tootmist efektiivsemaks, võidelda torustike soojakaoga ega rakendada muid edasiviivaid meetmeid. Hoopis kestku edasi laisk soojatootmine ja majade mitterenoveerimine. Saagu soe majade seinapragudest õue ja siis püsitasu lisamisega katame selle kao – loomulikult korralike majaomanike arvelt! Puhas sotsialism oma parimas kastmes – mäletate, et konkurentsiamet nuttis just Ida-Viru nimel…

Püsitasu moodustaks küttearvest lausa kolmandiku ja maksta tuleb aasta läbi

Täna sätestab kaugkütte seadus ettevõttele lubatud tulukuse, uue ettepaneku järgi mingeid muutusi tulukuse määras plaanis pole teha. Tulukuse määr protsendina säilub, küll aga tähendab see aastaringse püsitasu lisandumisel absoluudis enam raha tarbijatelt soojatootja arvele. Konkurentsiamet soovib südamest mõnusa laisa elu jätku soojatootjale, kes harjunud juba sooja katla ääres taburetil kassasse kukkuva raha kõlina saatel tukkuma.

Huvitav on, et sellise ettepanekuga ujub konkurentsiamet suisa vastuvoolu Euroopa Liidu poliitikale, nii et neil silm ka ei pilgu: ELi kliimaeesmärgid näevad ette suures mahus kortermajade soojustamist just selleks, et vähendada elanike küttearveid. Kui kogu EL on saastekvootidega hädas, sest kvoodi hind on läinud kõrgele, siis see ongi see saastamist kahandav hoob.

Niisamuti peaks jääma renoveerimata majadele aina kõrgem küttekulu kanda seni, kuni nad end ei renoveeri või kui soojatootjad ei muuda enda protsesse efektiivsemaks. Hoopiski ei peaks aga konkurentsiamet sundima hoolsaid ja tulevikku vaatavaid korteriühistuid teiste majaomanike ja soojatootjate laiskust kinni maksma.