Riigieelarvet lugedes on paslik mõtiskleda, kas me eelarvet ja maksukoormust plaanides ikka päris täpselt teame, palju meil eelarves raha on ning kui palju sinna juurde on tarvis. See, et hoolimata õiguskantsleri, riigikontrolli ja kõigi mõtlevate inimeste kriitikast ikka klammerdutakse jampsliku eelarveformaadi külge, näitab, et tegu ei ole ühekordse tööõnnetuse, vaid tahtliku hämamisega.

Eelarve seletuskirja järgi on 2026. aasta riigieelarve kulude maht 19,6 miljardit eurot, investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni ning tulusid prognoositakse kokku 18,6 miljardit. Kavandatav valitsussektori defitsiit on seletuskirja järgi 4,5 protsenti SKPst ning see mahub Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse.

Seletuskiri ligi 900 lehekülge

Selle aasta riigieelarve seletuskirja maht on 869 lehekülge. Seda on 2025. aasta eelarvega võrreldes ligi 200 lehekülge enam (eelmisel korral 671 lehekülge). Ning kuigi kevadel lubati paremat ülevaadet, millised vahendid on ministeeriumidel kulutamata, on järgmise aasta tegevuspõhise eelarve seletuskirja ballastiks hoopiski «uued ja huvitavad» mõõdikute kirjeldused. Mõistagi on sellist tüüpi eelarve sama läbipaistev kui poriste jalgade pesemiseks kasutatud laagerdunud seebivesi.

Ilmselt seetõttu ongi meie eelarve plaanimine viimastel aastatel meenutanud tuntud lastefilmi, kust pärineb iga halva plaanimise kuldlause: kui enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis on ju kõik üle. Sellest ütlusest lähtudes näib eelarvet plaanivat ka meie valitsus, sest tagasivaade Eesti koalitsioonipoliitikute viimaste aastate avaldustele näitab murekohti just selles, palju meil siis ikkagi seda va krabisevat arvel on. See segadus liigub käsikäes maksusegadusega (loe: maksufestivaliga).

Võrklaev leidis, Kallas ahhetas

Nii juhtuski, et kui Kristina Kallas (E200) selle aasta augusti lõpul uut majandusprognoosi nägi, siis polnud ministri hinnangul raha enam puudu, vaid s***ks üle! Nimelt selgus ootamatult, et enam kui miljardieurosest puudujäägist oli üleöö saanud „ainult“ 436 miljoni suurune puudujääk. Selles valguses arvas Kristina Kallas lausa, et automaksu võiks tühistada. Nagu me teame, tegi tema erakonnakaaslane Toomas Uibo (E200) mõnevõrra hiljem hoopis avalduse, et automaks on tulnud selleks, et jääda.

Aastake varem, 6. juunil 2024 rõõmustas sel ajal rahandusministri ametis olnud Mart Võrklaev (RE) Eesti avalikkust vahva uudisega, et 2023. aasta riigieelarvesse kanti üle ligikaudu 900 miljonit eurot. Tegu oli siis rahaga, mis jäi 2022. aastal eelarvest kulutamata. Sealjuures polnud Võrklaev veel 2023. aasta eelarve kasutamata rahani jõudnudki ning kommenteeris ERRile olukorda nõnda: «Alles paneme seda pilti kokku, aga need numbrid on kümnetes, isegi sadades miljonites eurodes. Eelmisel aastal jäi see 900 miljoni juurde, aga selle aasta numbrid pole mul veel kokku löödud.»

Võrklaev lubas toona küsida ministeeriumidelt, „kuidas on võimalik, et olukorras, kus meil raha teatavasti ei ole, kuuleme iga päev, kuidas kõigis valdkondades on puudu, jääb iga aasta teatud ridade peale üle“.

Eelarve mõõdab koolikiusu?

Kuigi riigieelarve seletuskiri on seekord mahukam, ei tähenda lisandunud leheküljed veel sugugi selgust. Ka riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) väljendas 25. septembril ERRis ilmunud intervjuus taas kriitikat järgmise aasta riigieelarve dokumendi kohta, nimetades seda intervjuus „tegevuspõhiseks totruseks“. Sõerd tõdes, et eelarves kasutatud tihti sisutühjade mõõdikute loomise alla on pandud suur raha.

Näitena tõstis Sõerd esile õppekava ja vara arendamise programmile seatud mõõdiku „õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud“, mis tuuakse välja klasside lõikes. „Neljas klass, kaheksas klass, 11. klass. Näitajad kõiguvad. Kord on ühele poole, kord on teisele poole. Aga mis seos on sellel eelarvega? Me võime kõiki neid teemasid eraldi arutada mingites arengukavade rubriikides või poliitikate kujundamise või strateegiate rubriikides. Muidugi on koolikius suur teema, aga miks on see toodud riigieelarvesse?“ küsis Sõerd.​

​Isamaa esimees Urmas Reinsalu tõi esile, et valitsuse esitatud riigieelarve tulemusel kasvavad valitsemiskulud ja jätkub ka hinnatõus. „Võlakoormus kasvab. Teiseks see valitsus mitte ei pidurda inflatsiooni ja hinnatõusu, vaid suurendab seda. Ühtegi meedet inflatsiooni leevendamiseks sinna sisse ei ole planeeritud,“ ütles Reinsalu 7. oktoobril ERRile.

Eesti ühiskond vajab selgust. Riiki ei ole võimalik eelarvestada ning juhtida kellegi jaburate fantaasiate, vaid korrektsete, tõsikindlate numbrite abil. Karta on, et seda selgust ei saabu enne, kui eelarvet hakatakse taas tegema nii, et dokumenti pärmina paisutav vaht asendatakse vajaliku ehk kulupõhise teabega.

Avaldatud Postimehe arvamusrubriigis 13. oktoobril 2025