Ilmunud EPL/Delfis 2. novembril 2024

Läbipaistmatut riigieelarvet fännav rahandusminister Jürgen Ligi kuulutas bravuurikalt sõja väikeettevõtetele, soovides nende pigistamisega riigieelarvesse juurde hankida tervelt 10 miljonit eurot.

Mida ja kuidas täpsemalt, me hetkel veel ei tea. Küll aga teame seda, et suure tõenäosusega tuleb selle 10 miljoni euro kogumiseks maksu- ja tolliametil teha lisatööd, vast palgata kedagi juurdegi.

“Üleliigne“ raha

Seda, et asjad lähevad kaduma, ikka juhtub. Nõukogude Liidus suudeti „kaotada“ nii toodetud saapaid, palituid, kuid ka tanke ja ronge. Mõned ilmusid aastate pärast välja, mõned jäidki kadunuks. Eks samasugune trend jätkub ka tänasel Venemaal, sest ikka ja jälle on kusagil midagi puudu, haruharva ehk ka midagi üle.

Meie oleme enda idanaabriga võrreldes oluliselt paremas seisus: meie eelarve on küll läbipaistmatu ja arusaamatu isegi riigikogu liikmetele ja riigikontrolörile, ent see-eest juhtub meil raha kohati ikka kohe päris palju üle olema: näiteks selgus ligi kuu aega tagasi peetud riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et 2023. aastal jäi riigil kasutamata ligi 2 miljardit eurot maksumaksja raha.

Mis on ju tore, kui poleks tragikoomilist tõsiasja – nimelt ei teadnud valitsus sellest rahast mitte midagi tervelt pool aastat. „On tõsine juhtimisprobleem, et valitsus sai teadlikuks kasutamata ja ülekantavast rahast alles pool aastat pärast eelarveaasta lõppu,“ leidis selle teemalist erikomisjoni istungit juhtinud Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Teeme kadunud raha otsimise ameti

Selle „leitud“ kahe miljardi valguses tekib õigustatult mitu küsimust. Esiteks muidugi see, kas kõiki neid valusaid maksutõuse, eriti rahva seas põlatud automaksu, ikka oli vaja kehtestada. Tundub, et valitsuse nutt ja hala, lastetoetuste kärpimine ja jutt sellest, et raha lihtsalt enam ei ole kusagilt võtta, oli tühipaljas puru silma ajamine.

Sealjuures kobas Jürgen Ligi eelkäija, tänasel päeval valitsusest riigikogusse pagendatud Mart Võrklaev, kogu aeg valitsusele maksuotsuste eelnõusid esitades õndsas teadmatuses. Täna on koalitsioon oma otsused teinud ja tundub, et ega „töövõitudest“ taganemist sealt ka oodata pole. On nende eest ju opositsiooniga vaieldud, inimestele halvasti öeldud ja reitingupunkte kaotatud.

Seda kõike arvesse võttes tekibki küsimus ja (kergelt sarkastilises toonis) ettepanek: ehk tuleb OÜ-tamise asemel hakata otsima riigieelarvest ajutiselt kaduma minevat raha? Asutame näiteks rahandusministeeriumi juurde KROT-i (kadunud raha otsimise teenistus), kuhu palkame juurde N ametnikku, kelle ülesanne oleks regulaarselt ministeeriumeid ja ameteid päringute ja kontrollidega kostitada ning analüüsida riigi tulusid ja kulusid.

Nii jätkuks tööd nii küsijatele ja ka vastajatele (kes ei peaks enam oma vajalikkuse pärast muretsema ja koondamist kartma). Leida saab siit ju lausa 200 korda enam raha kui vaestelt ettevõtjatelt!

Tegeleme hoopis MTÜ-tamisega!

Irvhambad on juba aastaid öelnud, et MTÜ-tamine on kõige tulusam ettevõtlusvorm. Maksuamet vaatab hellitavalt, poliitikud kiidavad noogutavalt. Tegele sa siis kastijalgrataste kasutuse edendamise või puurikanade vabastamisega – hea maksumaksja raha jõuab sellise MTÜ-ni läbi läbipaistmatu riigieelarve igal juhul.

Kuna riigikontrolör avaldas alles võrdlemisi hiljuti pahameelt selle üle, et 3,2 miljardit eurot kõikvõimalikke toetusi pole eelarve lugeja jaoks arusaadav, võeti riigikontrolöri seekord kuulda ja… kaotati ülevaade toetuse saajatest sootuks!

Siinkohal tasub vahendada ERRi veergudel ilmunud riigikogu rahanduskomisjoni liikme ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi (Reformierakond) sõnu: „See on natuke kummaline. Kui on justkui võetud suund eelarve läbipaistvusele ka koalitsioonilepingut silmas pidades, siis miks neid ridu on vähendatud, ei tea,“ lausus Sõerd.

Meenutagem, et opositsioonierakonnad ja paljud kommentaatorid (sh mina ise) on pikalt kritiseerinud maksumaksja raha kulutamist kas ideoloogilistele või sootuks arusaamatutele MTÜ-dele, millel avaliku huviga on vähe pistmist. Nii otsustas maailma parim rahandusminister Jürgen Ligi ilmselt selle probleemi lahendada once and for all. Pole infot, pole probleemi, kui parafraseerida üht Stalini nimelist meest. Geniaalne, maestro!

Sõerd märkis, et kõnealune eelarve seletuskirja lisa peaks andma infot selle kohta, kui palju eraldatakse ministeeriumide alt raha erinevatele sihtasutustele tegevustoetustena. Sõerd rõhutas, et oluline info peaks olema eelarves olemas, seda enam, et eelarve seletuskirja maht on 700 lehekülge.

Samas on suur osa sellest ebavajalik materjal, mille ühe näitena tõi ta välja ebaadekvaatsete mõõdikute massi, millest tegelikkuses riigi rahanduse juhtimisel ei lähtuta. „See on päris suur ressurss, mida kulutatakse tegevuspõhise mudri peale, aga sellele tarbijaid ei ole. Ei ole riigikogus, ei ole väljaspool valitsussektorit,“ leidis Sõerd.

Riigikontrolör manitseb

Arvestades tõsiasja, et sellest 3,2 miljardist on riigikontrolör Holmi sõnul sihtasutuste ja mittetulundusühingute osakaal 12 protsenti (üle 380 miljoni euro), tasub OÜ-dest tõsisemalt sihikule võtta hoopis MTÜ-tamine.

Nagu ütles Holm 30. septembril Postimehele: „Paljudel juhtudel on raha jagatud ilma konkursita, lihtsalt otsustatakse, et mingi asutus saab. Või on selgunud, et mingi projekt on saanud kaks korda rohkem raha, kui ette nähti.“ Samuti puudus osadel asutustel, nagu justiitsministeeriumil, üldse toetuste jagamise kord.

Seega tekib siin taaskord mitu küsimust: kuhu läheb maksumaksja raha ning miks otsustab valitsus selguse loomise asemel minna salastamise teed? On ju siililegi selge, et niimoodi majandades ootab meid häving.

Aga lõpetuseks lubage mul pöörduda siin leheveergudel riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni poole, kes 15. oktoobri 2024 Aktuaalses Kaameras reipalt naeratades kommenteeris järgmise aasta riigieelarvet nõnda: „“….Esimese hooga kindlasti ei saa (kõigest) aru, aga tegelikult, kui ma juba eelnõu olen läbi lugenud ja ministritega arutanud, siis jääb mõni üksik asi, mida ma ei saa aru või on tõesti seletuskirjas liiga pealiskaudselt esitatud.“

Kutsun üles lugupeetud rahanduskomisjoni esimeest Akkermanni jagama Eesti inimestega, millest ta aru sai ja millest ei saanud – näiteks oleks aus, kui Akkermann kirjutaks Eesti suurematele meediakanalitele ja loetleks 5 konkreetset asja, millest ta sai aru ja 5 konkreetset asja, millest ta (esialgu) aru ei saanud.

Sellest oleks suur abi, sest mina ei saanud peaaegu millestki aru. Tänan juba ette!